STOPP: miks ei saa ega tohi ainult CV põhjal otsustada, keda palgata?

Klassikaliselt käib iga kandideerimise juurde CV ehk faktipõhine lühikirjeldus inimese eluloost hariduse, töökogemuse ja täiendõppe lõikes. Kui tööd on palju ja tempo peal, siis on oht teha otsus, keda intervjuule kutsuda ja isegi keda palgata, pelgalt CV põhjal. See on aga ohtlik ja vale.

Mäletan selgelt üht oma värbamisprotsessi. Kandidaate ametikohale oli palju ning lappasime meeskonnaga läbi CV’sid. Esialgu oli vaja otsustada, keda kutsuda esimesse vooru töövestlusele. Minule jäi silma üks inimene, kelle töökogemus antud vallas oli küll tagasihoidlik võrreldes teistega, kuid kes oli kirglik kalamees. Õnneks oli ta selle fakti oma CV’s välja toonud ja tänu taustainfole oskasin ma töövestlusel temalt selle kohta jutu käigus ka täpsemalt küsida. Tuli välja, et juba aastaid oli tema hobiks kalapüük ja see pani tema silmad väga särama.

Hobis polekski midagi erilist olnud, kui ma poleks teadnud meeskonda, kuhu inimest otsisin. Nimelt oli nii ettevõtte omanik kui ka mitmed tiimiliikmed samuti entusiastlikud kalamehed ja ühine huvi on miski, mis on vahel isegi töökogemusest tähtsam.

Loomulikult valisingi tema antud positsioonile. Meeskond võttis ta suurepäraselt vastu, kiirelt hakati koos vabast ajast kalal käima ning tiimiliikmed olid rohkem kui meeleldi valmis uut liiget välja koolitama. Kõik sujus ja kõik olid rahul, õnnelikud ning tänulikud.

Ma loodan, et see annab palju aimu sellest, et miks ei tohi ainult CV põhjal otsustada, keda töövestlusele kutsuda ning veel vähem, keda palgata. CV on lisakomponent, mis aitab teha otsust, aga mille põhjal ei tehta otsust! Lõplik otsus peab tulema enamate näitajate pealt, vähetähtis pole isikuomadused, väärtused ja maailmavaade. Lisaks olen kogenud, et CV ei pruugi vastata tõele – seal “valetatakse” end nii suuremaks kui ka väiksemaks. Teisisõnu pannakse CV’sse kirja oskused, mida tegelikult ei pruugi osata ning vahel ei väärtusta inimene oma kogemusi ja oskusi nii palju, et neid kirja panna, kuid mis tegelikult on kulda väärt.

Värbamisspetsialisti ja värbava juhi ülesanne on aru saada, mis inimesega tegelikult tegemist on. Info kätte saamine oleneb palju suhtlemisoskusest ja küsimuste küsimise kogemusest, aga hea värbamisspetsialist valdab seda kunsti.

Kuula ka, mida räägib teile professionaalsest värbamisest Enesekindlusvabriku asutaja Ketlin Kasak SIIT.

Loe veel: Puust ja punaselt: mis on sihtotsing?