Tööjõu voolavus – millal tekib tõsine probleem?

Artikkel 2

Töötajate pidev lahkumine on ettevõttele kulukas, tervislik tööjõu voolavus on näitaja, mis annab olulist infot firma sisekultuurist, juhtimisstiilist ja kollektiivi rahulolust. Juhtidel, kes ei väärtusta tööjõu liikumisega tegelemist, on keeruline omada ja järjekindlalt jälgida strateegilist lähenemist voolavuse vähendamiseks. See võib ettevõttele aga kalliks maksma minna.

Mis on tööjõu voolavus?

Tööjõu vabatahtlik voolavus on teatud ajaperioodil ettevõttest omal soovil lahkuvate töötajate suhe aktiivsete töötajate koguarvu. „Voolavuse arvestamisel on palju detaile, kuid praeguse teema kontekstis on oluline lähtuda töötajate omal soovil lahkumistest ning asetada see number täna reaalselt töötavate inimeste üldarvu konteksti,“ tutvustab Enesekindlusvabriku coach ja koolitaja Maarika Lember. Näiteks: ettevõttes on 120 töötajat, aasta jooksul lahkus 15 (sh lapsehoolduspuhkusele) (15*100):120=12,5%.

Milline on tervislik tööjõu voolavuse näitaja?

Siin ei ole ühest vastust. See sõltub riigist, majanduse arengu tasemest, ettevõtte tegevusvaldkonnast (näiteks jaekaubanduses ongi voolavuse tase oluliselt suurem kui mujal), ametikoha positsioonist. Ja lõpuks on oluline, kes lahkub. Ühe võtmetöötaja lahkumine võib olla kulukam kui kümne esmatasandi töötaja lahkumine. Oluline on jälgida, kuidas muutub tervislik tööjõu voolavuse näitaja ajas – kui tekib järsk tõus, siis on kindlasti põhjust muretsemiseks.

„Ühes ettevõttes tekkis juhiga, kellele allus umbes 150 inimest, olukord, kus tema tegevuse tagajärjel tekkis firmas suur kaos. Numbrilised näitajad langesid, töötajates tekkis paanika ja inimesed hakkasid ettevõttest lahkuma,“ räägib Enesekindlusvabriku asutaja ja arendusjuht, üle 10-aastase kogemuse värbamisspetsialist Ketlin Kasak. „Vestlusel juhiga selgus, et tal olid suured isikliku elu probleemid, mis mõjutasid automaatselt tervet ettevõtet. Kiirelt leidsin talle sobiva coachi, kes aitas juhil isiklikke muresid lahendada ja tänu sellele kadus ka paanika ettevõttest ning inimeste lahkumine peatus.“

Laias laastus võiks tervislik tööjõu voolavuse näitaja jääda vahemikku 5-15%, kuid iga ettevõte peaks oma olukorda ja vajadusi teades sättima oma unikaalse ja realistliku eesmärgi.

Millest tekib tööjõu voolavus?

  • Töötajate ülekoormus, sh juhtide endi ülekoormus
  • Ebaregulaarne ja hägune palkade/boonuste ülevaatamise süsteem
  • Ebavõrdne meeskonna liikmete kohtlemine
  • Mürgine ettevõtte sisekultuur
  • Arenguvõimaluste puudumine
  • Tagasiside ja tunnustuse vähesus
  • Valed inimesed valedel positsioonidel
  • Madal juhtimise kvaliteet

„Kõikide nende tegurite ühisnimetaja on juhtimine. Tänapäeva töötaja vajab hoolivat ja personaalset lähenemist, eriti Eesti tööjõuturutingimustes,“ rõhutab Ketlin Kasak. „Siinkohal väärib rõhutamist, et rahulolu ja pühendumus on kaks erinevat asja. Töötaja võib olla väga rahulolev, kuid siiski mitte pühendunud. Töötingimuste, palga ja töökoormuse reguleerimisega mõjutame töötajate rahulolu. Pühendumist mõjutame aga ettevõttesisese suhtlemise ja juhtimise kvaliteetiga,“ lisab Maarika Lember.